Ira Lember „Kummuli kuu“
Pärast kutsus Omar Irmeli jälle tuppa
lõunatama. Laual oli igasugust araabiapärast toitu. Irmelil oli iha kõik ära proovida, kuid
viisakuse pärast sõi ta niipalju nagu etikett lubas. Lauas istudes Omari sõbrad küsitlesid
Irmelit. Küsisid ka Eesti kohta ja päris pikka aega nad ei saanud aru, kus see õieti asub. Kuid
jõudis kätte aeg, mil Irmel pidi lahkuma. Nad läksidki Omari auto juurde ja alustasid sõidu.
Kuid suureks õnnetuseks tabas neid kõrbes liivatuisk. Ei jäänud midagi üle kui minna autost
välja ning pidada suunda Omari oaasi poole. Omari sõnul pole neil siin sellise liivatuisuga
midagi teha, nagunii sõita on võimatu. Ning seda nad tegidki. Kuid autost väljudes hakkas
Irmelil pea ringi käima ning äkitsel silme ees muutus kõik mustaks. Kui ta taas silmad avas
nägi ta ainult liivatuisu ning tundis, et keegi kannab teda süles. Esimene mõte oli, et see on
Jürgen, kuid siis mees ütles midagi ning Irmel ei saanud aru
annaabi.ee 
