Usundiõpetuse testtöö
ja olgugi, et saatuse teed on käänulised oleme pärast nende läbimist rahul, et hullemini ei läinud või
täname, et nii hästi läks. Ma ei mötle üldse mingeid suuri takistusi elus, piisab ka pisikestest.
Näiteks kui kukume libedal jääl nägi saatus seda ette, teinekord isegi nii, et ainult pime oleks
võinud selle kahe silma vahele jätta, kuid kukume ja saame haiget, miks? Sest inimene ei näe
enamasti kaugemale kui enda nina alla. Oleks eile tee ära liivatanud või ettevaatlikumalt kõndinud,
poleks me kukkunud. Või nagu helkuri kandmine, mis on iga sügis väga aktuaalne teema. Kui me ei
kanna helkurit ja käime valel tee poolel on saatuse löök meist ainult käeulatuse kaugusel. Inimene
kui isend peaks oma silmad avama ja vaatama ka paar sammu tuleviku poole. Iga saatuse keerd
võib saada meile saatuslikuks kui me ei oska lugeda märke ja märkide lugemine ei ole sensitiivide
töö iga inimene saab ja peaksi iseenda saatuse märke lugeda oskama.
annaabi.ee 
