MADALMAADE KUNSTI LÄTTED. BURGUNDIA, PARIIS, WESTFAAL, REINIMAA, TŠEHHIMAA
XV sajandi teises pooles on olulisimateks kunstnikeks Hugo van der Goes (1430-1482), kelle
tuntuim töö ja õppimismaterjal järeltulevatele põlvedele oli „Portinari altar“ (1475). Teisi
kunstnikke veel: Albert Outwater, Geerten tot Sint Jans, Dirk Bouts, Hans Memling, Gerard
David. (Vaga 2004: 459)
Umbes 1500. aastal toimub Madalmaade kunstis murrang. Seni suurima majandus- ja
kultuurikeskusena toiminud Brugge kaotas oma tähtsuse kaubasadamana, kuna peamine merega
ühenduv kanal liivastus ja suured laevad ei saanud enam linnale läheneda. Seetõttu sai oluliseks
kaubasadamaks Antwerpen, kuhu nüüd koondus ka kunstirahvas. Sellega ühes muutub ka
maalikunst – naiivse, robustse ja terve vaimu asemel hakkab võimust võtma tundlikkus ja peenus.
Hakatakse rohkem rõhutama monumentaalsust, toretsemist ja suurejoonelisust, suuresti
mõjutatuna Itaaliast. (Vaga 2004: 460)
Uut kunstisuunda esindasid suurejooneline Quentin Massys (1478-1533), Lucas van Leyden