auramine ületab mitmekordselt sademete hulga. Vette kogunenud soolad ladestuvad soolajärve põhja, moodustades paksu soolakihi. Kuivad madalad nõod soolakud märgivad kõrbes neid kohti, kus põhjavee tase on kõrgem, auramine suurem ja vees sisaldunud soolad jäävad pinnasesse. Auramisel kasvab soolade sisaldus pinnases sarnaselt auramisega maailmamerest. Mullastik Kõrbe mullad ei ole eriti viljakad. Mullad on liivarikkad ja veevaesed. Taimestik Peaaegu kõikides, väljaarvatud kõige kuivemates, kõrbepiirkondades kasvavad taimed ja elavad loomad, kes on eluks kuivas ja kuumas kliimas hästi kohastunud. Taimed kasutavad erinevaid viise vee kogumiseks ja efektiivseks kasutamiseks. Mõned kõrbete õistaimed elavad ainult paar päeva, kuid nende seemned võivad olla mullas aastate jooksul, kuni üks tugev vihmahoog laseb neil kiiresti suurteks taimedeks kasvada ja õitseda
kasvavad hõredamalt kui okaspuud. Lehevaris sisaldab toiteelemente peaaegu kaks korda rohke kui okkavaris. Vähem happelises lehekõdus toimub aktiivne bioloogiline tegevus, kuhu erinevalt okkakõdust on kaasatud vihmaussid ja bakterid. Seetõttu laguneb kevadeks peaaegu kogu varis ja tekib korralik huumushorisont, mis omakorda seob toiteelemendid väljauhtumiskindlalt mulda. Kuna lehtmetsade vööndi muldade lähtekivimid ei ole nii liivarikkad ja happelised kui okasmetsades, siis ei toimu ka nii intensiivset väljauhtumist ning seetõttu mullaprofiilis puudub selgesti eristatav helehall leethorisont. Lehtmetsade pruunmuldade mullaprofiil on ühtlase pastelse pruunika värvitooniga. 4. Rohtlate mullad Kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad tüseda huumushorisondiga viljakad mustmullad.
annaabi.ee 
