tuulehaug jne. 14 · Siirdekalad: meriforell, lõhi, angerjas · Linnud: merelindudest hahk, kivirullija, alk. Teised linnud võivad mujal pesitseda ka väljaspool rannikuid: merisk, naaskelnokk, merikajakas, randtiir, liivatüll jt. Palju mageveelinde ka rannikuil. · Imetajad: viigerhüljes, hallhüljes, pringel. NÕMMED JA LIIVIKUD. VÄIKEELUPAIGAD NÕMMED JA LIIVIKUD Primaarselt või sekundaarselt kujunenud elupaigad liivapinnasel. Primaarne ainult rannikutel, kallastel liivastel setetel (tuiskliivade kinnistumine, kus arenevad nõmmed ja nõmmemetsad). Kõik sisemaa liivikud ja nõmmed on tänapäeval sekundaarse tekkega: eelkõige põlendikud, kus maakamara purustamise tõttu on liiv liikvele läinud. Varem aitas nõmmede levikule kaasa karjatamine, tänapäeval nõmmestuvad ajutiselt kuivad raiesmikud. Erilised keskkonnatingimused: - Tuulised - Kuivad - Suured temperatuurikõikumised ööpäevases lõikes
poore, mida annab kokku suruda. Põhilised liivade kandevõimet mõjutavad tegurid on: tihedus mida suurem on tihedus, seda parem on pinnase kandevõime; poorsustegur - mida suurem on poorsustegur, seda väiksem on pinnase kandevõime; sisehõõrdenurk - kui pinnase sisehõõrde nurk on väikse kui 25 kraadi, siis on pinnase kandevõime väike ning tuleb olla ettevaatlik. Oluline roll on veel looduslikul niiskusel, kuna kuiva ja niiske liiva omadused on erinevad (olgugi, et liivapinnasel ei mängi niiskus nii suurt rolli kui savipinnastel). Veel üks omadus, mida tuleks määrata, see on liivade terasuuruse ühtlus või vastupidi suur erine-vus. Selleks jagatakse sõela diameeter, kust 60 % materjali läbi läheb, sõela diameetrile, kust ainult 10 % materjali läbi läheb, seda nimetatakse ka efektiivseks läbimõõduks. Mida väiksem on see arv, seda ühtlasema terasuurusega pinnas. 49. Kirjeldage Eesti moreeni tüüpe ja tugevusomadusi. Millist mõju avaldavad aastaajad