Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
Joonis 2.57 paremal).
Keldrita elamute esimese korruse põrandad olid puidust pinnasele toetatuna või
lahendatud alt tuulutatud põrandana (vt. Joonis 2.58) või siis otse pinnasele toetatud
kivi/betoonpõrandad. Täiesti kuiva looduslikku pinnast eksisteerib väga harva.
Arvutuslikult on pinnase suhteline niiskus 100 %, mis tähendab, et kokkupuutel puiduga
viimane märgub ja puidus tekib soodne keskkond mädanikseente arenguks. Lisaks on
otse liivapadjandile toetatud puittaladega põrand väga tundlik ka hoonet ümbritseva
pinnase tõstmise suhtes. Pinnasele toetatud puitpõrand ei ole niiskustehniliselt turvaline
lahendus. Seda on juba tõdetud 1942. aasta väljaandes „Elamu soojapidavus“ (Jürgenson
1942). 20. sajandi algul levib laiemalt nn. alttuulutatav põrand.
Puitvahelagedes kasutatud raske täite eesmärk on aidata kaasa helipidavuse
saavutamisele, kuid teisest küljest tekitab puittalades pika aja jooksul
roomedeformatsioone