· KÕVAD SETTEKIVIMID Lubjakivi ehk paas ehk paekivi Dolomiit lubjakivi eriliik, veidi peenema ehitusega. Põlevkivi lubjakivi vahekihtideks vetikatest kivim, Kirde-Eestis Mergel pude lubjakivi Sinisavi tsemendi tooraine Kivisüsi puitsõnajalgadest LIIVAKIVI tekkinud devonis. Põltsamaalt lõuna poole pinnakatte all. Liivakivi on tsementeeritud liivast koosnev settekivim. See koosneb kokkusurutud liivaosakestest. Mõnikord on liivakivi tuule poole kauniteks looduslikeks vormideks voolitud. Muistsed egiptlased tahusid 4000 aastat tagasi liivakivist välja Suure Sfinksi. Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast. Suurem osa Eesti all lasuvast Devoni ladestust koosneb liivakivist. Nimetatud kivimid on tekkinud kamdriumis, ordoviitsiumis, siluris. Vanus seega umbes 500- 600 miljonit aastat. MOONDEKIVIMID- tekivad tardkivimitest või settekivimitest kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes.
CO2 Tooraines leiduvad lisandid põhjustavad põletustemperatuuri langust. Lubi peab olema põletatud ühtlaselt. Lupja kahjustab nii üle- kui ka alapõletamine, kuna need osad kustuvad väga aeglaselt. Põletusahjudest saadakse kustutamata tükklubi. Kustutamata tükklubi on poolfabrikaat. Ta koosneb olenevalt toorainest ja põletustemperatuurist ning -tingimustest, kustutamata lubjast CaO, enamasti ülepõlenud MgO, lagunemata jäänud lubjakivist (CaCO3 ja MgCO3), tooraines olnud savi ja liivaosakestest jms. Olenevalt ahju tüübist saadakse teda suurte poorsete tükkidena. Kustutamata lubjale omased puudused: suur mahukahanemine, kõrged kustumistemperatuurid ja töö ohutusnõuded on põhjused, miks kasutatakse laialdaselt kustutatud lupjasid. Lubja kustutamine seisneb selles, et ta segatakse veega ja toimub järgmine reaktsioon: CaO+H2O = Ca(OH)2 + Q. Lubja kustutamisel eraldub soojust (Q), seejuures soojeneb mass vee keemiseni. Lubja efektiivseks
annaabi.ee 
