Leedemullad
leethorisondis 3,5-3,7 ja sisseuhtehorisondis 4,5-4,7, siis lähtekivimis võib ta tõusta kuni 5,0
või rohkemgi.
Leedemuldade metsakõdu kaitseb mulla pealmist kihti tihenemise eest, mistõttu see on
kobe ja hästi õhustatud. Kõige selle tõttu on vee infiltratsioon mulda soodustatud ning isegi
järskudel kallakutel ei teki märgatavat erosiooni. Hea veeakumulatsioonivõimega on kõdu
alumine hästilagunenud kiht, kuid tema maht on liiga tagasihoidlik, et ta suudaks mõjutada
leede-liivamulla üldist veereziimi. Vähese veesidumisvõime tõttu on leedemuldade
produktiivvee varud enamikul aastatel mittepiisavad korralikuks metsa juurdekasvuks.
Leedemullad moodustavad Eesti muldkattest 1,6%, kusjuures nende osatähtsus on
suurem metsaaladel. Leedemuldade peamised esinemisalad on Palumaa, Võru-Petseri orund,
Hargla nõgu, Karula kõrgustiku edelanõlv ja Väike-Emajõe orund Kagu-Eestis; Põhja-Eesti
annaabi.ee 
