Tavaliselt asub liiva niiskem kiht eri aastaaegadel eri sügavusel: kevadel asub ta otse maapinnal, suvel nihkub sügavamale või kuivab hoopiski. Peale selle pindmise niiske kihi on vee teine, püsivam kiht, mis asub tunduvalt sügavamal, 1 kuni 2 meetrit maapinnast. Kõrbet asustavad puud ja põõsad kasutavad seda sügavamal asuvat niiskust, pinnapealset niiskust kasutab aga kevadtaimestik, mis areneb kiiresti ja seejärel kuivab kõrvetavate päikesekiirte all. Liivamuldade jämedateralisus võimaldab niiskusel sademeterikastel aastatel hõlpsasti tungida hästi sügavale, vastupidine protsess - auramine - on aga takistatud liiva vähese kapillaarsuse tõttu. Järelikult on liivakõrb võimeline koguma ja säilitama enese niiskust, mistõttu ta muutub küllaltki soodsaks Kõrbetaimed peavad taluma suurt kuumust ja tulema toime väga vähese veega, seetõttu on neil sügav juurestik ja väikesed lehed. Paljudel taimedel on lehtede
89% 97.96 2.44% 83.64 1.80% 61.71 1.16% 39.82 0.99% 33.99 Pindalade summa Pseud.bon*pind summa Kaalutud keskmine Võnnu 3740.17 144367.94 37.6 Pindalade summa Pseud.bon*pind summa Kaalutud keskmine Tartu maakonnad 29296.79 1059036 35.15 Liivamuldade osakaal % Peipsiääre vald Meeksi vald Laeva vald Ülenurme vald Konguta vald Puhja vald Rõngu vald Kambja vald Rannu vald Tähtvere vald Alatskivi vald Luunja vald Nõo vald Mäksa vald
annaabi.ee 
