Harilik mänd
väga erinev. Rabamännid võivad paarisaja aastaselt olla vaid mõne meetri kõrgused.
Eestis kasvavad männid keskeltläbi umbes 30 meetri kõrguseks. Eestis kasvavad
viljakaimad männimetsad Kagu-Eestis Põlvamaal ning Võrumaal.
Männi levinuimad rahvapärased nimetused on: pedajas, pedakas, pettäi ja pedak
Mänd on suuteline kasvama väga erinevates tingimustes. Kõige rohkem on meil
pohla- (24%), mustika- (19%) ja kanarbikumännikuid (13%). Väga kuivi liivamaid
katvad samblikumännikud moodustavad umbes 4% männikute kogupindalast.
Ligikaudu sama palju on jänesekapsamännikuid ja pisut vähem (3%) loomännikuid.
Soostunud maadel (sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüp) kasvab umbes
15% ning soodes (siirdesoo, raba, kõdusoo) pisut alla 20% männikutest.
Paljunemine
Mänd on tuultolmleja. Tema seemned on munajad, värvuselt hallid või pruunid.
Seemned on varustatud lendtiivaga. Nad levivad tuule abil Mänd tolmleb kevad
suvel
annaabi.ee 
