Nimetu
leitud laeva pardalt, osa meeste seest, osa laeva ümbert. Nooleotsad olid
tüüpilised Skandinaaviale. Sellest ka teooria, et seal võisid võidelda
skandinaavialased omavahel. Skandinaavlased tegutsaesid Kuramaal
Grobinas mitu sajandit.
Põhiosa linnuseid oli Ida - Eestis ja Kagu - Eestis. See viitab ohule idast.
Umbes 6. saj idaslaavlased hakkasid liikuma põhja poole, selle tagajärjel
balti hõimud osaliselt liiguvad eest ära. Ja asustasid suure osa Põhja –
Lätist.
Kääpad on liivakuhemikud, tavaliselt männimetsa all, ümara põhiplaaniga,
5-6 m, või on pikad. Surnud on põletatud ja lisatud mõni ehe. Need olid
peamiselt Kagu - Eestis.
Lõuna poolt balti hõimude alalt jõuavad Eestisse mitmed uued esemed.
Põhja - Eestisse saabuvad Skandinaavia asjad. Rauaajal Lõuna - ja Põhja -
Eestis on pilt erinev.
Linnuseid rajati eesmärgiga, need olid ülikute residendid, sest keskmisel
rauaajal hakkas meid esinema hõbeaardeid. Kõige tuntum on Kardla aare.
See on 7. – 8