OO lähenemine on selleks puhuks toonud sisse mõiste KLASS. Kui me räägime umbmäärasest autost, siis tegelikult peame me silmas autode klassi. Kõigil samasse klassi kuuluvatel objektidel on samasugused atribuudid ja meetodid, objekte eristavad vaid atribuutide erinevad väärtused. Klass on objekti jaoks sama mis tüüp. Klass on piltlikult väljendudes justkui plastmassist liivavorm, millega saab liivakooke teha - kõik liivakoogid on sarnase väljanägemisega. Objekt on üks konkreetne liivakook teiste sarnaste hulgas. Võtame näiteks klassi TASANDIPUNKT, millel on kaks atribuuti - koordinaadid X ja Y. Igal klassil on vähemalt üks meetod, millega tekitatakse objekte. Seda meetodit nimetatakse KONSTRUKTORIKS. Kui me defineerime TASANDIPUNKTI konstruktorile ka kaks parameetrit, siis võime selle abil tekitada palju uusi punkte konkreetsete X ja Y väärtustega: +--------------------------+ Objektid | Klass TASANDIPUNKT |
OO lähenemine on selleks puhuks toonud sisse mõiste KLASS. Kui me räägime umbmäärasest autost, siis tegelikult peame me silmas autode klassi. Kõigil samasse klassi kuuluvatel objektidel on samasugused atribuudid ja meetodid, objekte eristavad vaid atribuutide erinevad väärtused. Klass on objekti jaoks sama mis tüüp. Klass on piltlikult väljendudes justkui plastmassist liivavorm, millega saab liivakooke teha - kõik liivakoogid on sarnase väljanägemisega. Objekt on üks konkreetne liivakook teiste sarnaste hulgas. Võtame näiteks klassi TASANDIPUNKT, millel on kaks atribuuti - koordinaadid X ja Y. Igal klassil on vähemalt üks meetod, millega tekitatakse objekte. Seda meetodit nimetatakse KONSTRUKTORIKS. Kui me defineerime TASANDIPUNKTI konstruktorile ka kaks parameetrit, siis võime selle abil tekitada palju uusi punkte konkreetsete X ja Y väärtustega: +--------------------------+ Objektid | Klass TASANDIPUNKT | +--------------------------+ ==> A(1, 2)
annaabi.ee 
