Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
suvel. Eesti rannikul valdavad lõuna- ja edelakaare tuuled, kuid üldiselt on laineenergia
väike, sest rannanõlvad on sageli madalaveelised ja rahnudega kaetud. Tormide ajal on
lainetegevus intensiivsem ning tormilainetusega võib meretuulte ning madala õhurõhu
tingimustes mereveetase tõusta rohkem kui 2 m . Just tormide ajal toimuvad rannikul
suurimad muutused – pankade murrutus kõrgematel tasemetel, kõrgete rannavallide teke
ning suurte liivakoguste edasikanne piki rannikut.
Kaasaegne Eesti rannik on madal. Rannanõlva kallakus varieerub laiades piirides ning
mõjutab seega erineval määral ranna morfo-litodünaamikat ning selle arengut.
Kaasaegsel rannal algse reljeefi nõlva kallakus ei saavuta sellist kõrgust, mis lubaks eeldada
süvaveelise ranniku olemasolu. Madal rannik jaguneb lausk- ja järsakrannaks.
Eesti rannajoone klassifikatsioon põhineb kontseptsioonil, et lainetus õgvendab algselt
annaabi.ee 
