Mina olen surm - Mairi Laurik
Ma olen alati väga rahul olnud selle konkursi
raamatutega.
Romaani peategelane Roomet pole sugugi tavaline keskkooli õpilane. Ta on nii erinev, et pidi
eakaaslaste kiusamise pärast vahetama kooli ja kolima Lihulast Viljandisse vanatädi juurde.
Roomet näeb inimeste elusid ja seda, kuna need lõpevad. Ta on Surm.
Roomet ei vehi vikatiga. Ka liha on tal luude peal tunduvalt rohkem ning keebi asemel
kannab ta punast kapuutsiga dressipluusi. Elusid näeb Roomet liivakelladena, mis ripuvad
inimeste õla kohal. Kui liivakell mõraneb või hakkab selles liiv otsa saama, saabub Surmal
aeg lahkunu hing teele saata. Tema ülesandeks ongi hingede vabastamine, et nad siia ilma
ekslema ei jääks.
Tegemist on heasüdamliku noormehega, kes aitab oma vanatädi, hoiatab tüdruksõpra
pisemagi ohu eest, mis võib kriimustada tema elukella, ning saab väga hästi läbi enda
noorema õega.
Romaani juures meeldis mulle see, et teema on põhjalikult läbimõeldud ja lahtiseletatud