Eesti geoloogiline ehitus
Kesk-Eesti jääpaisjärvetasandikel on väikerabad.
Pandivere kõrgustik on soodevaesemaid piirkondi, kuid tema nõlvaaladel on kõrgustikult
valguvate vete tõttu suuri soostikke, kus rabasid liidavad madal- ja siirdesoo alad.
Alutaguse on Ürg Peipsi luidete tõttu väga soine, valdavad rabad.
Emajõe lähte- ja suudmeala jõelammil paiknevad laiaulatuslikud madalsoometsad ja tarna
madalsood (Sangla ja Laeva soostik, Emajõe Suursoo).
Peipsi madaliku lõunaosas on liivaalal kuni 7 m paksuse turbaga rabad.
Vooremaal on toitaineterohke nõlvavee mõjul voortevahelistesse nõgudesse tekkinud
madalsoid ja järveäärseid õõtsiksoid.
Lõuna-Eesti kõrgustikel asetsevad nõgudes väikesed, kuid enamasti paksulasundilised
madalsood, kõrgustikuvahelistel liivatasandikel aga rabad.
Rabad jaotatakse:
A) Ida-Eesti tüüpi kumerrabad
B) Lääne-Eesti tüüpi platoorabad tasane keskosa ja järsud rabanõlvad (rabarind). Soomaa
annaabi.ee 
