Pööramisest räägitakse põhjalikumalt järgmistes peatükkides. Tähenduse põhjal nimetatakse pöördsõnu tegusõnadeks, sest enamasti väljendavad nad tegevust, nt jooksen, hüppame, töötavad. Tegusõna võib peale tegevuse väljendada veel nähtust (tuiskab), rääkimist (sosistame), olemist (on), tunnet (armastate), mõtlemist (mõtiskled), olukorda (seisavad) ja omamist (Mul on kaks koera.). Tegusõna võib tekstis olla liht- või liitvormina. Lihtvorm koosneb ühest sõnast, nt lugesin, loetakse, lugedes. Liitvorm koosneb mitmest sõnast, nt olen lugenud, ei ole lugenud, ära minema. Liitvormide hulka kuuluvad ka ühend- ja väljendverbid, nt üle elama, välja naerma, pead murdma, pähe võtma. Liitvormid ei pea lauses paiknema järjest, nt Ma ei ole seda fi lmi näinud.
-da (ela/da, õmmel/da, saa/da), -ta (tõmma/ta, hüpa/ta), -a (tundá, needá; tuu/a, käi/a; surr/a, pann/a, tull/a). vat-infinitiiv – päritolult on tegemist oleviku kesksõna osastava käände vormiga, millel on neli avaldumisvõimalust: 1) isikulise tegumoe olevikuvorm e vat-vorm: Nägin teda õppivat; 2) umbisikulise tegumoe olevikuvorm e tavat-vorm: Kuulsin toas naerdavat; 3) isikulise tegumoe minevikuvorm liitvormina olevat + nud-partitsiip: Märkasin looma kadunud olevat; 4) umbisikulise tegumoe minevikuvorm liitvormina olevat + tud-partitsiip: Lootsin selle töö juba tehtud olevat. ma-tegevusnimi – seondub piiratult käändekategooriaga ja tal on 5 vormi: -ma, mis väljendab mingi muu tegevuse suhtes ajaliselt järgnevat tegevust. Nt Tulin raamatut lugema; -mas, mis väljendab mingi muu tegevuse suhtes samaaegselt toimuvat tegevust. Nt Olin lugemas;
annaabi.ee 
