NSVL otsustati kehtestada presidentaalne valitsemiskord ning 1988. aastal sai ta Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presidiidiumi esimeheks, kus tal oli senisest veelgi rohkem võimu. Sellele vaatasid viltu aga vanameelsed, kommunistliku partei toetajad, kuna kommunism riigis muudkui kahanes. Gorbatsovi majanduspoliitika kukkus ka haledalt läbi, sest majandustõusus asemel tabas riiki majanduskriis. See ajas vana hea kommunisimi pooldajad väga marru, sest juba hakkasid liitvabariigid endale iseseisvust kauplema, keskvõim küll püüdis neid vaikselt maha suruda, kuid nii leebelt ei aidanud see midagi. Levis arusaam, et NSVL on oma aja ära elanud, ning uueks ühenduseks liiduvabariikide vahel saab liiduleping, milles Eesti, Läti, Leedu ja teised nägid Gorbatsovi kavalat võimalust NSVL taastada, ning pidasid paremaks sellega mitte ühineda. Korraldati ka rahvahääletus, kus kolm neljandikku(Eesti, Läti, Leedu jne. boikoteerisid) pooldas NSVL säilimist
Mõiste „suveräänsus“ erinevad tõlgendused: ● Otsene tähendus: sõltumatus, omariiklus, või iseseisvus; ● 1980. aastate II poolel ei julgenud mõistet iseseisvus keegi eriti NSVL–is kasutada, selle asemel kasutati mõistet suveräänsus, mis tähendas senisest suuremat õigust „Suveräänsuste“ väljakuulutamine ● Algas 1988 Eestist, levis teistesse Balti riikidesse; ● Hiljem hakkasid end suveräänseiks kuulutama teisedķi liitvabariigid; Gorbatšovi probleemid: ● Liiduvabariikide soov saada suuremaid õigusi muutis Gorbatšovi positsioonid ebakindlamaks; ● Tahtis kõigile meeldida ● Gorbatšov pidi laveerima vanameelste ja uuendusmeelsete vahel; Boriss Jeltsin ● Gorbatšovi põhirivaal, valis uuendusmeelsed; ● Oli kõva viinamees Jaanuar 1991 ● Hõivavad NSVL Vilniuses teletorni. ● Veresaun ● Palju ohvreid ● 1991 märts– referendum NSVL säilitamiseks Liiduleping
annaabi.ee 
