Euroopa Liidu alused
peaministri poolt juhitud ministrite komisjonile, kes omakorda teavitas
töö tulemustest parlamendi (Riigikogu) Euroopa Asjade Komisjonile.
Selline aruandlussüsteem laenati tegelikult Soome praktikast, kus oli ka
Euroasjade valitsuskomisjon peaministri juhtimisel ja 6 ministri osavõtul,
kes omakorda andis tööst aru parlamendile (Eduskuntale). Nii nagu
Soomega, algasid ka Eestiga praktilised läbirääkimised pärast seda, kui
Euroopa Komisjon (EK) oli talle saabunud liitumistaotlusele andnud oma
positiivse hinnangu. Liituja-riik peab iga läbirääkimiste vooruks keskse
küsimuse (kesksete küsimuste) kohta ette valmistama nn strateegilise
dokumendi, kus määritletakse läbirääkimiste eesmärgid ja nende
põhjendused. Strateegiliste dokumentide alusel koostab
läbirääkimisdelegatsioon ette aga EK-le üle antavad nn
positsioondokumendid, kus avaldatakse ja põhjendatakse liituja-riigi
seisukohti läbirääkimistel.