Euroopa Liidu naabruspoliitika
poliitikaga, mille tulemusi saame hinnata alles pikkade aastate pärast.
Praegu on aga olulisim selle poliitika toimima saamine. Kuna
naabruspoliitika ühendab erineva suuruse ja kultuuritaustaga riike, siis
seda teeb ka idapartnerlus selle osispoliitikana. Seega ei saa
partnerlusriikide erinev suurus ja ajaloolis-kultuuriline taust siin
takistuseks olla. 2) Mis puutuib liitumisperspektiivi puudumisse ENP
sihtriikidel, siis tähtsam kui liitumisperspektiiv peab olema sihtriigi
veendumus eurointegratsiooni õigsusesse ja pühendumus reformidele,
mis viivad sihtriigi vastavusse EL-i liikmesriigile esitatavaile nõuetele. 3)
Mis puudutab idapartnerluse rahastusse, siis on seda pidevalt
suurendatud. Aastaiks 2014-2020 on ENP-le eraldatud üle 15 miljardi
euro, millest vähemalt pool summat suunatakse ENP idapartnerlusele.
Venemaa on aga sügava majanduskriisi tõttu pidevalt vähendanud oma
abi enda lähimaile partnerriikidele SRÜ-st
annaabi.ee 
