uimastid jms. EL, ajalugu 1995 15 liiget ELis 1997 Amsterdami leping - suuremate volituste andmine Euroopa Parlamendile - uued valdkonnad ELi koordineerida - keskkonda säästev areng ja keskkondlik mõtteviis Agenda 2000 - Euroopa Liidu laienemine itta; - Euroopa Liidu finantseerimine pärast aastat 1999; - ühtse põllumajanduspoliitika ja struktuurifondide (the Structural Funds) tulevik. EL, ajalugu 2004 uus liitumislaine 2001 EL säästva arengu strateegia 2005 Lissaboni strateegia - majanduskasvu ja tööhõive strateegia EL Põhiseaduslik lepe - ebaõnnestumine Mis edasi? EL ja keskkonnapoliitika EL keskkonnapoliitika baseerub põhimõtetel: - Eetiline argument - Eetiline argument tugineb eeldusel, et loodusel on kõikide jaoks oluline väärtus ning seetõttu vajab ta kaitset. - Heaoluargument - Heaoluargument põhineb keskkonnaseisundi halvenemise ja inimtervise vahelisel
Normdokumentide tulv ja kasuism on EL-i integratsiooni paratamatud tagajärjed. Seda protsessi pole suutnud pidurdada ka osa otsustusõiguse delegeerimine standardiorganisatsioonidele. Teisalt on aga Euroopa Majanduspiirkonna leping ja tema täiendused sundinud paljusid EL-i riike tõstma oma seadusandluse tasetkõrgemale nivoole : seda eriti konkurentsi, riigivõimu ja ettevõtluse ning finantsturgude regulatsiooni osas. Nii juhtus Rootsis ja Soomes ning nii tõenäoliselt juhtub ka viimase liitumislaine 10 riigiga. Euroopa Liidu õigusaktide tõlke eriküsimused See, et EL-i liikmesriikide ametlikud keeled on võrdõiguslikud, leidis kinnitust juba Euroopa Ühenduse esimeses määruses nr.1/1958. Nii antaksegi ka täna kõik EL-i määrused, direktiivid ja otsused välja võrdseina kõigis tänases 27-s liikmesriigis kokku ametlikuna kasutatavas 21-s keeles. Eelnimetatud määrus lisab, et riigile, kelle keel ei ole EL-i