Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"liitumiskohast" - 3 õppematerjali

Poolitamine
4
doc

Poolitamine

Loe reegleid ja märgi püstkriipsudega võimalikud poolituskohad. Järgmisele reale viiakse sõnaosa, mis algab ühe kaashäälikut märkiva tähega. t ä n a l a p s i k s u u r e d s e g a m i n i k a l l i s l o o d u s t u l i n e k i n d l u s v a i k u s v a g u n i d p r a n t s t i l e i g e Liitsõnu poolitatakse sõnade liitumiskohast. j o o n l a u d e l u m a j a k a u g u s h ü p e a l g k l a s s i õ p i l a n e n e l j a s a j a s h a p u k a p s a s u p p Üksikut tähte ei jäeta rea lõppu ega viida üle järgmisele reale. a r u k a s j u u a k a u a l a i a l i e m a g a k r a n t s i s e g i o l u l i n e m e i e Poolitamine Tööleht 1 1

Eesti keel → Eesti keel
33 allalaadimist
10 kl-üleminekueksam
3
doc

10 kl, üleminekueksam

Foneetika ­ häälikusüsteemi uuriv teadus Semantika ­ teadus, mis uurib märkide tähendusi Süntaks ­ teadus, mis uurib sõnadest lausete moodustamist Struktuur ­ Süsteemi osade vaheline seos Keel ­ infoteaduses kasutatav märgisüsteem Sünonüüm ­ samatähenduslikkus Antonüüm ­ vastandtähenduslikkus Sümbol ­ märk, millega tähistatakse mingit mõistet tähistaja- märk, sümbol tähistatav - väljendus Poolitamine 1) Liitsõnu poolitatakse võimaluse korral liitumiskohast 2) Järgmisele reale viiakse üle ühe konsonandiga algav kirjasilp (karsk-lane, ekst-ra, tehak-se) 3) Rea lõppu ega algusesse ei jäeta ühetähelisi silpe: ema, saia, uue peavad jääma ühele reale. Ka eesnime esitähte ei jäeta üksi rea lõppu. 4) Ei ole heaks tavaks jätta rea lõppu ainult vokaalidest koosnevaid silpe ega viia järgmisele reale kirjapildis vokaaliga algavaid silpe: aare, maias, viiul, põues on soovitatav mahutada ühele reale.

Eesti keel → Eesti keel
122 allalaadimist
Häälikuõigekiri-k p t ja g b d
4
docx

Häälikuõigekiri, k p t ja g b d

) kasulikule koostööle. http://opetaja.edu.ee/ortograafia/Taheortogr/haalikuPikkus/harjutused/B1_lik.html 4. Märgi iga sõna poolituskohad püstkriipsuga. Järgmisele reale viiakse sõnaosa, mis algab ühe kaashäälikut märkiva tähega. Kui võõrsõna järelosa on eesti keeles iseseisva sõnana tarvitusel, on soovitatav liigendada liitsõnana, nt des-in-fekt-si-oon (mitte de-sin-fekt-si-oon), mo-no-gramm (mitte mo-nog- ramm). Liitsõnu poolitatakse sõnade liitumiskohast. Üksikut tähte ei jäeta rea lõppu ega viida üle järgmisele reale. programm, põua, pingsalt, pillas, kirsse, meeleolust, püüa, kilogramm, ilusad, peal, laua, alumine, vilksti, ajal, randlased, istuvad, treialid, pitskrae, fotograaf, funktsioon, kaua, aega, vargsi, riiet, hipodroom, subtroopika, 5. . Lisa puuduvad tähed, kus vajalik. Iga õige lause annab 1 punkti (kokku on võimalik saada maksimum 10 punkti). 1

Eesti keel → 9. klassi eesti keel
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun