elektri jaotamiseks madalpingetarbijate ( 50 kuni 1000 volti ja alal pingel 75 kuni 1500 volti talitlev elektriseade) hoonetes (majas ja korteris). Elektrikilbil võib olla erinev otstarve (liitumiskilp, sisestuskilp, arvestikilp, jaotuskilp, rühmakilp, korrusekilp). Elektri kilbil on mitmesugused lülitid, mis liigvoolule reageerivad erineva nimivooluga- kaitselülitid, rikkevoolu kaitselülitid, juhtimis- ja signalisatsiooniseadised, liitumiskilbis ka elektriarvestid. Elektrikilbi erinevad lülitid Automaat kaitselüliti e kaitselüliti- On lüliti, mis vooltugevuse suurenemisel, näiteks ülekoormuse või lühise korral vooluahela automaatselt katkestab. Automaat kaitselüliti tööpõhimõtte on vool välja lülitada, kui tekib kõrvalekalduv vool- liigvool. Rikkevoolu kaitselüliti ehk rikkevoolukaitse- on kaitseseade, on ette nähtud elektriahela väljalülitamise juhul, kui võrgust tarbija juurde
laadimiseks ongi just kodus laadimine, kasutades eelpoolkirjeldatud tava-elektrivõrku. Kuna laadimisaeg on pikk, siis ühendavad autoomanikud auto laadima õhtul kohe pärast koju jõudmist. Elektriauto laadimisvõimsus on suhteliselt suur ning võrreldav terve maja omaga. Tänu pikale laadimisajale on sellist võimust vaja ka pika aja jooksul, nii et ühe auto laadimist võib koormuse mõttes pidada vastavaks ühe uue tarbija koormusele. Majaomaniku jaoks võib see tähendada eramu liitumiskilbis peakaitsme vahetust. 25 A peakaitse võib osutuda ebapiisavaks, kui samas faasis on näiteks pesumasin. Lisaks sellele peaks elektriauto laadimiseks olema paigaldatud ka vastav kaabel, mis oleks sobilik pideva suure vooluga tarbimise jaoks. Seega võib elektriauto laadimiseks valmistumine võtta endaga lisaks ka teatavat väikest investeeringut. Elektrivõrgu poolel aga sellega protsess alles algab. Selle jaoks on laadimine suure võimsusega tarbimine.
annaabi.ee 
