Seadused ja Mõisted
aatom. Nähtava elektromagnetkiirguse e valguse lainepikkuste vahemik on
( 0,40 ÷ 0.76 ) 10 -6 m . Reaalset valguslainet võib käsitleda kogumina juhuslikult
muutuvate parameetritega kvaasimonokromaatilistest lainelõikudest:
E = E0 cos[0 t + (t )] , kus E on elektrivälja tugevus (nn valgusvektori moodul), E0 selle
amplituud, 0 - võnkumiste keskmine sagedus, ( t ) - ajas korrapäratult moduleeruv faas.
Interferentsiks nimetatakse lainete liitumisefekti, mille korral liitlaine intensiivsus ei
võrdu liidetavate lainete intensiivsuste summaga. Selleks on vajalik, et liidetavad lained
oleksid koherentsed, st nende faasivahe oleks ajas muutumatu. Kvaasimonokromaatiliste
lainelõikude liitumisel on see tingimus täidetud siis, kui nende optiline käiguvahe on
oluliselt väiksem nende enda pikkusest ja siis, kui valgusallikas on punktikujuline.
Difraktsioon on samuti jälgitav lainete liitumisel ja see seisneb valguse hajumises