10 Poliitiline süsteem Austria on parlamentaarne vabariik, mille põhialusteks on demokraatia ja võimude lahusus. Riigi kõrgeimaks esindajaks on kuueks aastaks valitav liidupresident. Seadusandlikuks organiks on kahekojaline parlament: Rahvusnõukogu (Nationalrat) ja Liidunõukogu (Bundesrat). Liiduvalitsust juhib liidukantsler. Riigiõiguslikud alused Austria põhiseadus, riigileping, neutraliteediseadus ja Euroopa Liidu liitumisakt moodustavad vabariigi riigiõiguslikud alused. Alates 1.1.1995 on Austria Euroopa Liidu(EL)liige. Liidumaad Austria koosneb üheksast liidumaast. Ka pealinn Viin on üks üheksast liidumaast. Igat liidumaad juhib liidumaa valitsus, mille eesotsas on liidumaa peaminister. [7.] 11 Rahvastik Austria rahvaarv on 8,265,925 (seisuga 01.01.2006). Rahvastiku keskmine tihedus on 99 elanikku ühe ruutkilomeetri kohta.
positsioondokument heaks valitsuse või vastava ministrite komisjoni tasandil. Ent sellegi dokumendi puhul võib EL veel vajadusel selgitada poliitilisel tasandil saavutatud üksmeele täpset juriidilist sisu ja vajadusel teha positsioondokumenti redaktsioonilisi parandusi liituja-riigi palvel. Kõige selle protsessi lõpptulemuseks on liitumisleping, mis koosneb ainult kolmest artiklist. Viimase lahutamatuks osaks on sadu lehekülgi hõlmav liitumisakt (Act of Accession). Liitumisdokumentide artiklites ja protokollides on ära toodud primaarõiguse tasandit puudutavad läbirääkimistulemused. EL-i sekundaarõigust puudutavad mugandused on koos üleminekukorraldustega ära toodud liitumisdokumendi lisas. Euroopa Liidu liikmesoleku põhiseaduslikud eeldused Selleks, et suvaline Euroopa riik võiks astuda Euroopa Liidu (EL) liikmeks, peab ta põhiseadus andma võimaluse delegeerida seadusandlik-,
annaabi.ee 
