Liitium Liitium on hõb e v al g e ja erak ord s e lt kerg e m etal, mis sulab temp e r aturril 180°C. Ta on kõrge väiksema tihedusega metal ja üldse kõige väiksema tihedusega normaaltingimusel tahke lihtaine: tema tihedus on 0,535g/cm³. Liitium on esikohal metallide hulgas kerguse poolest. Ta on viis korda kergem kui alumiinium ja kaks korda kergem kui vesi. Seepärast ujub liitium mitte ainult veepinnal vaid isegi petrooleumis. Liitium on leelismetall. Keemiliselt on ta väga aktiivne. Kõigis ühendites on liitiumi oksüdatsiooniaste 1. Liitium reageerib aeglaselt õhuga ja tõrjub veest vesinikku välja, moodustades hüdroksiid. Erinevalt teistest leelismetallidest moodustab liitium hapniku või õhuga reageerides tavalise oksiidi. Liitiumi soolad on termiliselt vähempüsivad kui m...
tiline või taktikaline rakett. Väikese plahvatusenergiaga. Trinitrotrotüüli võimsusega tuumapomm toimetatak- kasutatakse tavarelvastuses lõhkeai- se sihtmärgile ka üle 150 mm suurtü- nena. Võrdlusena võib öelda, et tanki- kimürskudega. vastases miinis on tanki kahjutuks te- gemiseks ainult 5 kg trinitrotrotüüli. Tuumarelvas kasutatakse aatomi- tuumade lõhustumisel või liitumi- Tuumarelva plahvatuse võib initsiee- sel eralduvat energiat. Tuumarelv on rida kas õhus (atmosfääri ülakihti- teinud läbi kolm arenguetappi ning on des), maa peal, maa all või vee all. saavutanud uue võimsuse (tabel 10.2). Tuumaplahvatuse mõjul tekib ere val- Tuumarelva lõhkepea võimsust mõõ- gussähvatus, mis on nähtav ka päeval detakse kilotonnides (kT) või mega- kümnete kilomeetrite kaugusele, see- tonnides (MT)
annaabi.ee 
