säästmist oluliseks seetõttu, et omada igaks juhuks toimetulekutagavara; 16 protsendile peredele on tähtis tuleviku kindlustamine ja pikaajaline säästmine; 15 protsendil juhtudest on oluline mõne kuu jooksul ühe kuu võimalusi ületavate kulutuste tegemiseks säästmine. Oluliseks tõukeks eestlaste säästmisharjumuste muutumisel saab aprillikuus käivituv kogumispensioni reform. Kõigile kogumispensioniga liitujaile, kes säästavad kaks protsenti kuupalgast, lisab riik omalt poolt veel neli protsenti. See pakkumine pole mitte ainult liitujat ahvatlev, vaid selgelt ka distsiplineeriv tegur. Korraga tekivad suurele osale eestlastest igakuiselt kasvavad säästud. Seejärel ei pruugi ka valikud uue pesumasina ostu ja raha pikaajalise investeerimise vahel meile olla enam nii võõrad. Tuleksin veel kord tagasi ühe võrdluse juurde USAga. Ühe huvitava ja olulise faktina toon
liitumistaotluse heakskiitmine tingida taotluse esitanud riigi põhiseaduse muutmise, mis aga võib osutuda poliitiliselt võimatuks ja ajada kogu liitumispürgimuse karile. Seepärast soovitab Euroopa Komisjon EL-iga liitumist eeldavad põhiseaduslikud korraldused teostada juba aegsasti, soovitavalt enne liitumisläbirääkimiste algust. Kuna Eesti liitumise puhul oli üheaegseid liitujaid 10, mis eeldas ka kogu EL-i põhiseaduse ümbervaatamist, siis piirduti liitujaile-riikidele lihtsama variandiga. See eeldas rahvahääletust antud küsimuses. Eestis viidigi 14.septembril 2003.aastal läbi EL-iga liitumise kohane referendum, kus küsiti ka rahvalt luba põhiseadusesse liitumist eeldavad muudatused teha. Et referendumiga hääletati rõhuvalt EL-iga liitumise ja vastavate põhiseadusmuudatuste poolt, siis selles osas Eestile liitumistakistust ette ei tulnud. Soomes oli olukord veelgi lihtsam. Nimelt lubab Soome
annaabi.ee 
