võimaldab talade piiratud kõrguse puhul suurendada nende kandevõimet ja deformatsiooniomadusi terasvarrastega (ka klaasplastvarrastega) armeerimise teel. Jätkuvtalad silded kuni 25 m Mitmeavalised ehk jätkuvatalad vôimaldavad materjali ökonoomsemalt ära kasutada. Mitme järjestikuse ava katmisel jätkatakse lihttalasid kas viltuse hamba või tugipadja abil, seega seotisena või ots-otsaga. Mitme järjestikuse ava katmiseks saab kasutada ka liittalasid ja muid kandurite tüüpe. Sôrestikud silded 30-120 m Suurte avade katmisel on talastikud väga materjalimahukad. Sel juhul kasutatakse elementidest koostatud sôrestikke. Sõrestikud võivad olla erineva kujuga (kolmnurk, trapets, paralleelvöödega jm.). Saepuidust valmistatakse massiivseid sõrestikke, millel on palju elemente ja liiteid ning elemendid seetõttu väiksema ristlõikega. Väiksema elementide arvu korral on elementide ristlõiked suuremad ja materjaliks liimpuit.
( kõrgus ca 10 m ), mis olid omavahel ühendatud silindervõlviga. Tornide ülaäär oli hammastatud, seinad kaetud siniste glasuurplaatidega ja loomakujutistega. Suurejoonelised olid Nebukadnetseri ajal ehitatud paleed, mis annavad tunnistust ehituskunsti edasisest arengust ( näit. olevat Nebukadnetsari palee saalide laius olnud 10 -11 m, kuna aga kuskil ei leidu jälgi vahetugedest, siis oletatakse, et babüloonlased pidid tundma mingeid liittalasid.) Võlvide ehitamisel ületasid babüloonlased kõik eelnevad ehitajate põlvkonnad. Semiramise rippaedade konstruktsioon tugines võlvehitusele: keldriruumide seintele toetusid võimsad ( 2 - 2,5 m laiad ) kivist laotud võlvid. Nendele olid paigutatud kiviplaadid, siis telliskivide kihid, bituumen, pilliroog, seatinalehed. Kõik see kaeti paksu mullakihiga. Kogu konstruktsioon kerkis paarikümne meetri kõrgusele, seal kasvasid puud, põõsad, lilled.
annaabi.ee 
