b) kehas on põhiliselt mitokondrid, mida on ligikaudu 10 (toodavad energiat, aga sellest ainult ei jätku, enamus energiat tuleb glükoosi osalise lõhustamise teel) c) saba - tüüpiline päristuumse raku vibur - sõudev liikumine (mitte pöörlev) Sabade arv: a) 1 sperm, 1 vibur - levinuim, ka inimesel. b) 1 sperm, 2 viburit - opossum, kuukala, teatud tirtsuliigid. c) 1 sperm ja rohkem kui 2 spermi - vähkidel d) ilma viburiteta sperm - puukidel, solkmetel e) liitsperm mitmete viburitega - rändtirtsud Munarakud 1. Ehitus a) kestade olemasolu - vt rakubioloogiast rakukestad b) munarakku isel. varuainete kogum ehk rebu, jagatakse hulga alusel - 1. minimaalselt rebu - pärisimetajad (platsentaga), k.a inimene 2. väga vähe rebu - kukkurloomad 3. keskmine rebuhulk - kahepaiksed 4. väga palju rebu - need, kelle mune süüakse - kalad, linnud, roomajad ja putukad paigutuse alusel - 1. rebu ühtlaselt üle kogu raku - imetajatel 2
8) DNA väga tihedalt kokku pakitud Spermid Ehitus: pea, keha, saba · Peas: o Tuum (tuumas kromosoomid) o Veidi tsütoplasmat o Muundunud Golgi kompleks e akrosoom, mis sisaldab lõhustavaid ensüüme · Kehas: mitokondrid ligi 10 · Saba e tüüpiline päristuumse raku vibur. Sõudev liikumine · Inimesel üks vibur · Kaks viburit (opossum) · Ilma viburita (puukidel) · Liitsperm Munaraku ehitus Eripära: 1) Kestade olemasolu 2) Isel varuainete kogum e rebu Rebu: 1) Hulk munad jag 4 rühma: a. Minimaalselt rebu b. Väga vähe rebu c. Keskmine rebuhulk d. Hästi palju rebu 2) Paigutuse alusel a. Rebu ühtlaselt üle raku b. Rebu munaraku keskel c. Rebu munaraku ühes otsas d. Rebu kesk- ja ääreosa vahel
annaabi.ee 
