Vene föderatsiooni merejõud ja julgeolekupoliitika
Uues doktriinis on välja toodud tuumarelvade kasutamine. Varasemaga võrreldes on ära
kaotatud ennetava tuumalöögi mõiste, mis on asendatud tuumalöögiga vaid juhul, kui
Venemaa vastu kasutatakse massihävitusrelvi või kui on ohustatud riigi püsima jäämine.
Eesti jaoks kõige ohtlikumaks klausliks võib pidada sõjalise jõu kasutamist oma kodanike
kaitsmiseks välisriigis, mis oli ka üks Gruusia sõja põhjenduseks. Sõja aja põhiülesandeks on
Vene Föderatsiooni ja tema liitslaste vastase agressiooni tõrjumine, vastastele kaotuste
tekitamine ning sõjategevuse lõpetamisele sundimine Venemaa huvidele vastavatel
tingimustel.3
Vene julgeolekupooliitikas on konfliktid jagatud neljaks: relvastatud konflikt, lokaalne sõda,
regionaalne sõda ja suuremõõtmeline sõda. Relvastatud konflikti sõnastatakse kui poliitiliste,
etniliste, usuliste ja territoriaalsete konfliktide kiiret ja lühiajalist lahendamist, välistades
konfliktide eskaleerumist sõjaks
annaabi.ee 
