Töö- ja keskkonnaohutus, tuleohutus, ohutustehnika.
tule ja põlemise ning sarnaste protsesside kohta.
Georg Ernst Stahlilt pärineval klassikalisel kujul ütleb flogistoniteooria, et kõik
põlevad ained, sealhulgas metallid, sisaldavad ühist printsiipi flogistoni, mis ainete
põlemisel või metallide kaltsineerimisel lendub. Mida rohkem flogistoni aine sisaldab,
seda paremini ja ägedamalt ta põleb. Metallid koosnevad "metallilubjast" (tänapäeva
mõistes metallioksiidist) ja flogistonist ning on seega liitsema koostisega kui nende
"lubjad" (tänapäeva mõistes oksiidid). Metallide kuumutamisel flogiston lendub ning
jääb järele "metallilubi". Et "metallilubjast" metalli saada, tuleb talle lisada flogistoni.
Seda saab teha kuumutamisel eriti flogistonirikaste ainete abil (flogiston võib ühelt
ainelt teisele üle minna). Sellised ained on näiteks süsi (puusüsi) ja vesinik (mida
mõned keemikud pidasid puhtaks flogistoniks).