võimu organisatsioon 3. Struktuurfunktsionaalne: riik on organiseeritud institutsionaalne masin poliitiliste otsuste elluviimiseks Riigivormid: Valitsusviis: monarhia (põhiseaduslik ja piiramatu e absoluutne), vabariik (parlamentaarne või presidentaalne) Usuline alus: ilmalik vs riigikirikuga vs teokraatlik vs kirikuriik Geograafiline jaotus: unitaarriik e üksikriik, föderatsioon e liitrik, konföderatsioon e riikide liit Monarhiatel ka: personaal- ja reaalunioon Jessop: Pluralism riigi toodab toimijate vastastikmõjutamine Marksism riigi toodab eesõigustatud kihtide tegevus oma eesõiguste säilitamiseks Liberalism ühiskonna toob leping Elitism eliit ja vastueliit, ringlus, inimestel valimisrõõm Uusinstitutsionalism rühmade ja instutsioonide koostoime võimusfääride pidevas kommunikatsioonis Modernse riigi tunnused:
keskvõimuga suhtlemise põhimõtted. Territoriaal-poliitiline struktuur näitab, kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks suhteliselt iseseisvateks üksusteks.Unitaarriik lihtriik ehk riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks (oblast, kubermang, provints) ja jaguneb veel väiksemateks üksusteks (maakond, rajoon). Föderatsioon e liitrik koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid).Lepinguline föderatsioon tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel (Tansaania) või riiklike moodustiste või faktiliselt mõningaid riikluse tunnuseid omavate poliitiliste üksuste ühinemisel liitriigiks (USA, Sveits, ÜAE). Konstitutsiooniline föderatsioon luuakse riigivõimu aktide alusel ,,ülaltpoolt" (Brasiilia, India, Pakistan). Selle föd subjektil
keskvõimuga suhtlemise põhimõtted. Territoriaal-poliitiline struktuur näitab, kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks suhteliselt iseseisvateks üksusteks.Unitaarriik lihtriik ehk riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks (oblast, kubermang, provints) ja jaguneb veel väiksemateks üksusteks (maakond, rajoon). Föderatsioon e liitrik koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid).Lepinguline föderatsioon tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel (Tansaania) või riiklike moodustiste või faktiliselt mõningaid riikluse tunnuseid omavate poliitiliste üksuste ühinemisel liitriigiks (USA, Sveits, ÜAE). Konstitutsiooniline föderatsioon luuakse riigivõimu aktide alusel ,,ülaltpoolt" (Brasiilia, India, Pakistan). Selle föd subjektil
annaabi.ee 
