Kanalis torud ja dreennid on ka avasängid-on vabapind ja voolamine raskusjõu toimel. Trapetslõige: A- elavlõige A=bh+mh2= h2(+m), kus b-põhja laius, h-vee sügavus, m-nõlvustegur, -ristlõike lamedus. =b+2h1+m2 = h(+21+m2)-märgpiire, R=A/=h*(+m)/(+21+m2)- hüdrauliline raadius, B=b+2mh=h(+2m)-pealtraadius. Kolmnurkne lõige b=0, ristkülikuline m=0. Nõlvustegur m sõltub nõlva kõrgusest ja pinnasest, võetakse tabelist. Ruutparabool B=22ph, A=2/3*hb, =B, R=2/3*h. Liitprofiil koosneb erinevatest ristlõikedest, mis arvutatakse eraldi. 2.Hüdrauliliselt soodsaim ristlõige: niisugune ristlõige, mis laseb läbi suurima vooluhulga teatud kareduse, pindala ja sängi langu juures. Või ristl, mis antud kareduse, langu ja vooluhulgaga on kõige väiksem. Mida lühem on seda väiksem on voolu ja sängi kokkupuutepind, väiksem voolutakistus, suurem läbilaskevõime. Kõige väiksem on poolrinrkujulise sängi juures, aga ta ei püsi. Trapetslõige
Deformatsiooni ärahoidmiseks on vaja alandada väljakiilduva põhjavee taset ning kindlustada (toestada) kraavi nõlvu. Nõlva libisemine on samuti nagu eelmisedki deformatsiooniliigid põhjustatud kraavi nõlvast väljakiilduvast põhjaveest. Libisemist kutsub esile just alumiste pinnasekihtide ebastabiilsus. Libisemist saab ära hoida, kui väldime kraavide rajamisel selliseid pinnaseid. Kui see ei ole võimalik, saab nõlvade stabiilsust suurendada ka sobiva ristlõike kuju (parabool, liitprofiil) valikuga ja nõlvadrenaaziga. Turba vajumisega kaasnevad deformatsioonid seisnevad kraavi sügavuse vähenemises. Setete ladestumine ja voolusängi kinnikasvamine on oma olemuselt sekundaarsed deformatsioonid. Setete ladestumisele peab eelnema mingi muu deformatsiooniliik, mille tõttu kraavi satub seal väiksema languga lõikudes settiv pinnas. settimine sõltub voolu kiirusest. Uhtainete settimise ärahoidmiseks: voolukiirus ei tohi suudme suunas väheneda
või mõlemat. Ristlõike kuju valikul tuleb arvestada ka loodusliku jõesängi väljakujunenud ristlõigetega selle stabiilsetes lõikudes ja võtta need aluseks uute ristlõigete kujundamisel. Veejuhtme ristlõike kuju valikul taotleme seda, et ta oleks vajaliku läbilaskevõimega ja püsiv. Väiksemate kraavide ristlõige on tavaliselt trapetsikujuline. Suurema valgalaga veejuhtmetel võib see olla lisaks trapetsile ka kas ringi või parabooli segment või liitprofiil. Kõige levinum on trapetsikujuline profiil, sest seda on kõige lihtsam projekteerida, kaevata ning kontrollida kaevatud profiili õigsust. Trapetsikujulist ristlõiget ei saa kasutada suurte vooluhulkade korral, sest kraavi põhja laius tuleks võtta sügavusega võrreldes liiga suur ja ristlõige muutuks hüdrauliliselt ebasoodsaks. Ka ei ole tihti võimalik sügavust suurendada. Hüdrauliliselt ebasoodus profiil suurendab aga asjatult kaevetööde mahtu
annaabi.ee 
