Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
‘mööbliese’, kelm, kokk, kool ‘õppeasutus’, köök, kütt, müür, naaber, neer, orel, paar ‘kaks kokkukuuluvat eset v olendit’,
pann, prii, pärm, püss, ruum, saag, sült, tool, undruk, vorst, väärt, õli. Üksikuid alamsaksa laene, peamiselt
merendussõnavara, on võinud eesti keelde tulla ka pärast keskalamsaksa perioodi lõppu uusalamsaksa keelest. Niisugused
laenud võivad olla nt kiiker, riiul, rump, tali ‘teatud tõsteseade; liitplokk’.
* ülemsaksa laenud - ülemsks keel hakkas alamsks asemele tulema 16. sajandi keskpaigast (kokku u 300-500 sõna).
Ülemsks keele keskuseks/tuumalaks on Põhja-Saksamaa rannik. Kirjakeelena hakkas domineerima 17. sajandil. Samas ei
olnud keelevahetus kiire, alam- ja ülemsks olid pikka aega rööpselt kasutusel. Võrreldes alamsks keelega on siin rohkem
kultuurisõnavara, nt taimed. Levik toimus saksa mõisnikelt lihtrahvale. Taimed, ühiskond, toit, hüüdsõnad!, verbid: spinat,
annaabi.ee 
