Alutaguse kriivad - levik, morfoloogia ja tekke teooriad
Mandriluidete ehk
kriivade vahel on tihti rabad, mis teevad maastiku põnevaks ja seetõttu on selles piirkonnas
palju väga huvitavaid matkaradu (Eesti maastikud, TÜ loengukursus), kuid samas teeb ka see
raskendavaks kriivade kõrguse määratlemise (Eesti loodusgeograafia, TÜ loengukursus).
Eesti Looduse (2008) artikli autorid on leidnud 205 kriivad, kuid märgitakse et see arv ei ole
kindel, kuna tihtipeale on tegemist liitpinnavormidega, mistõttu eristamine on praktiliselt
võimatu. Seetõttu kasutatakse pigem ligikaudset arvu-umbes 200 kriivat.
Kriivad asetsevad Alutagusel seaduspära alusel. Kõige rohkem on kriivasid Ilmatu järve
ümbruses. Seal tuleb esile kaks ilmekat kriivade rühma, millest üks, Luiska luitestik, jääb
tinglikult järvest põhja, Ristikivi sohu, ja teine, Pootsiku luitestik, lõuna poole, põhiliselt
Pikassilla sohu. Võhma luitestikus on Sälliku külast lõunas Võhma järve ümbruses on