vead on f h = ±50 km (mm) või siis täpsustatud insenertehniline f h = ±20 km (mm). Ajutiste reeperite kõrgused määratakse kas III klassi nivelleerimisega või täpsustatud insenertehnilise nivelleerimisega. Ajutiste reeperite kõrguste saamiseks tuleb rajada nivelleerimiskäik lähtudes riiklikust reeperist ehitusplatsi ajutistele reeperitele ja sealt uuesti riiklikule reeperile. Nivelleerimiskäik võib oma skeemilt olla kas kinnine, seotud või rippuv. Nivelleerimine tuleb teha liitnivelleerimisena ja alati püütakse nivelleerida keskelt. 1. Kinnise nivelleerimiskäigu tasandamine Igal riiklikul reeperil on kataloogis oma number ja kõrgus meetrites millimeetri täpsusega. Naaberreeperite käigu vahelisis osi nimetatakse sektsioonideks, iga seksiooni kohta arvutatakse kõrguskasvude summa ning määratakse sektsioonide pikkused. Käigu tasandamiseks tuleb arvutada käigu üldine pikkus kilomeetrites ning määratud kõrguskasvude summa
iseloomust ja plaani mõõtkavast. Sihid võivad ulatuda magistraali mõlemale poole. Igale sihile märgitakse mõõdistatavad punktid ja koostatakse pinnanivelleerimise abtiss nagu ruutude meetodilgi. Magistraali üks punkt seotakse reeperiga IV klassi nivelleerimise nõuetele vastavalt, nagu tehakse ruutudemeetodi puhul. Järgnevalt nivelleeritakse kõik sihtide ja magistraalide lõikepunktid tehnilise nivelleerimise nõuetele vastavalt. Olenevalt magistraali pikkusest tehakse seda liht- või liitnivelleerimisena. Lõpuks nivelleeritakse piki sihte. Olenevalt nähtavusest nivelleeritakse kas iga sihti eraldi või mitme sihi punktid ühest jaamast. Iga jaam seotakse eraldi mõne sihi ja magistraali lõikepunktiga. 68. Pinnanivelleerimise arvutused. 69. Pinnanivelleerimise plaani koostamine. Plaani koostamiseks peab olema teada mõõtkava ja nõutav horisontaalide lõike vahe (0.25; 0.5; 1 m). Plaani koostamine
Sihid võivad ulatuda magistraali mõlemale poole. Igale sihile märgitakse mõõdistatavad punktid ja koostatakse pinnanivelleerimise abtiss nagu ruutude meetodilgi. Magistraali üks punkt seotakse reeperiga IV klassi nivelleerimise nõuetele vastavalt, nagu tehakse ruutudemeetodi puhul. Järgnevalt nivelleeritakse kõik sihtide ja magistraalide lõikepunktid tehnilise nivelleerimise nõuetele vastavalt. Olenevalt magistraali pikkusest tehakse seda liht- või liitnivelleerimisena. Lõpuks nivelleeritakse piki sihte. Olenevalt nähtavusest nivelleeritakse kas iga sihti eraldi või mitme sihi punktid ühest jaamast. Iga jaam seotakse eraldi mõne sihi ja magistraali lõikepunktiga. 65. Pinnanivelleerimise arvutused. 66. Pinnanivelleerimise plaani koostamine. Plaani koostamiseks peab olema teada mõõtkava ja nõutav horisontaalide lõike vahe (0.25; 0.5; 1 m). Plaani koostamine algab koordinaatide võrgu konstrueerimisest, seejärel kantakse plaanile
annaabi.ee 
