GEODEESIA II eksami vastused
Selline ühest
seisupunktist nivelleerimine on lihtnivelleerimine.
Enamikul juhtudel on aga tarvis määrata kõrguskasve palju suuremate vahekaugustega
punktidele. Sellistel juhtudel jaotatakse kogu vahemaa väiksemateks lõikudeks ja mõõdetakse
järjestikku iga lõigu kõrguskasv nn sidepunktide vahel. Sidepunktide kõrgused meid tavaliselt ei
huvita ja seepärast neid ei kindlustata maastikul. Latt asetatakse neis punktides konnale. Sellist
mitmest seisupunktist nivelleerimist nimetatakse liitnivelleerimiseks.
Esimeses jaamas J1 võetakse lugemid t1 ja e1 vastavalt punktile A ja sidepunktidele 1 asetatud
lattidelt. Arvutatakse kõrguskasv h2. Tööd jätkatakse analoogiliselt järgmistes jaamades kuni
punktini B. Liitnivelleerimisel moodustub nivelleerimiskäik kahe punkti A ja B vahel, kus
eelmise jaama edasivaate sidepunkt on järgmise jaama tagasivaate punktiks. Jooniselt 2.6 on
näha, et punktide A ja B kõrguste vahe hAB=BB0 on võrdne üksikutes jaamades mõõdetud