lõpliku korpusesse. Neid lõplike korpusi nim. Galois korpusteks ja tähistatakse GF (pm ). Siin p on algarv ja m on täisarv. Tehted lõpliku korpuse elementidega: liitmine ja korrutamine. Hulkliikmete liitmine: Korpuses GF(2) on elemente kaks 0 ja 1 ja nende liitmine toimub modulo 2: 0+modulo20=0, 0+modulo21=1, 1+modulo20=1, 1+modulo21=0 Hulkliikmete korrutamine: On siis kaks varianti -> 1. Otsene ehk tavaline ja 2. Faktorringis 1. Lõplik korpus on kinnine liitmistehete ja korrutustehete suhtes. See tähendab,et korpuse elementide liitmisel ja korrutamisel saame sellesse korpusesse kuuluva elemendi. 2. Igale elemendile a leidub liitmise suhtes pöördelement a. Igale nullist erinevale elemendile leidub korrutamise suhtes pöörelement a-1 . See võimaldab defineerida lisaks liitmisele ja korrutamisele ka lahutamise ja jagamise nullist erineva elemendiga: a-b= a+ (-b) ja a/b=a*b-1
Järgnevalt lisatakse veel üks paar. Seda seaduspära on vaja ilmtingimata rõhutada, see võimaldab kiiremini tabelit õppida. Kui õpilane vastuste ei tea/ei mäleta, siis võib ta selle tuletada eelmise või järgmise tehte abil, ta oskab end aidata. Korrutamistehte paremaks teadvustamiseks ja omandamiseks on kasulik teha järgmisi harjutusi: 1. Teha joonis liitmis- ja korrutamistehte järgi. 2. Täida lüngad 2*2=X 2*X=6 X*6=12 X*X=8 Korrutus- ja liitmistehete diferentseerimiseks on kasulik teha järgmisi harjutusi: 1. 2+2+2+2=8 Kas seda ülesannet võib lahendada korrutamisega? Miks? 2+2+3=7 Kas seda võib lahendada korrutamisega? Miks? 2. Lastele antakse ülesanne- kirjuta tehtemärk. OO OO OO OOO OO 2 (...) 3 2 (...) 3 51 Taolised harjutused aitavad lastel mõista, et igal juhul ei saa liitmist asendada korrutamisega. See aitab ka
annaabi.ee 
