0 1 2 3 4 5 6 7 8 9A B C D E F 0 1 2 3 4 1 2 3 4 5 6 7 8 9A B C D P F 10 1 1 2 3 4 2 3 4 5 6 7 8 9A B C D E F 10 11 2 2 4 6 8 3 4 5 6 7 8 9A B C D E F 10 11 12 3 3 6 9C 4 5 6 7 8 9A B C D E F 10 11 12 13 4 4 8 C 10 5 6 7 8 9A B C D E F 10 11 12 13 14 5 5A F 14 6 7 8 9A B C D E F 10 11 12 13 14 15 6 6 C 12 18 7 8 9A B C D E F 10 11 12 13 14 15 16 7 7E 15 1C 8 9A B C D E F 10 11 12 13 14 15 16 17 8 8 10 18 20 9A B C D E F 10 11 12 13 14 15 16 17 18 9 9 12 1B 24 A B C D E F 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 A A 14 1E 28 B C D E F 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 1A B B 16 21 2C C D E F 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 1A 1B C C 18 24 30 D E F 10 11 12 12 14 15 16...
01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süste...