teguritest. Herbivoorid (taimetoidulised) eritavad sülge suures koguses, ligikaudu 10% oma kehamassist, täiskasvanud veised isegi rohkem (lehm 100-180 liitrit ööpäevas). Täiskasvanud siga võib ööpäevas eritada kuni 15 l ja hobune 40 l sülge. Need suured vedelikukogused sülje näol leiavad kasutamist edasistes seedeprotsessides. Mao ehitus ja funktsioonid on erinevad liit- ja lihtmaoga loomadel. Liitmaoga loomadel satub sööt peale teistkordset mäletsemist söögitoru kaudu uuesti vatsa ja võrkmikku, mis ongi põhiliseks söödamasside kogumise kohaks, kus toimub ka söödamasside segamine. Mäletsejate eesmagudest läheb sööt edasi libedikku e pärismakku, mille maht on täiskasvanud veisel ja hobusel 10-20 l, seal 5-10 l, lambal 2-4 l. Selle ehitus täiskasvanud mäletsejatel sarnaneb lihtmaoga loomade mao ehitusega ja ka funktsioonid on samad.
Veistel 50-60 liitrit, sigadel kuni 25 liitrit ja hobustel 40 liitrit ööpäevas. Sülg sisaldab 99% vett ja 1% kuivainet. Hobune mälub söötasid söömise ajal väga põhjalikult, sööb aeglaselt, siga pealiskaudsemalt, sööt peab olema peene ning teravili jahvatatud. Liitmaoga loomad mäluvad söötasid söömise ajal väga pealiskaudselt. Poolmälutud sööt neelatakse alla, see satub eesmistesse ruumikatesse eesmagudesse – vatsa ja võrkmikku, kust puhkeolekus tuuakse jämedad söödamassid uuesti suhu tagasi ja mälutakse e. mäletsetakse teistkordselt põhjalikult läbi. Veised mäletsevad ühe päeva vältel koguni 7-10 tundi. Mao ehitus on erinev liit- ja lihtmaoga loomadel. Liitmaoga loomadel satub sööt peale