Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
tüübile omase kõrgema katusekorruse väljaehitusteta hoonevariante. Sellised elamud
said kõikjal agulites tavaliseks, need on siin vaadeldavatest puitkorterelamute tüüpidest
kõige lakoonilisemad ja vernakulaarsemad, enamasti orienteeritud vaesemale rahvale.
Sageli puudub neil tänava pool välisuks ja majja pääseb üksnes hoovi kaudu. Mõnikord
on sellist elamut mitmes järgus pikemaks ehitatud, nii et moodustuvad väljavenitatud
liitmahud.
Lisaks klassitsistlikele puitkorterelamutele ja nende lihtsustatud variantidele ehitati ka
tagasihoidlikumaid agulihooneid (Joonis 1.8 vasakul), mis olid sageli inspireeritud
tüüpfassaadide ajastu lõpus 19. sajandi keskel ilmunud spetsiaalselt väiksemate
puitelamute tarbeks mõeldud eeskujuraamatutest. Sellised hooned on sageli tänava poolt
ühe-, hoovi poolt aga kahekorruselised, sisaldades vaatamata oma näilisele väiksusele
mitut korterit.