"liitliigesteks" - 1 õppematerjal

Morfoloogia eksamiküsimused 2014

liigeseõõnt. Liigesekihn koosneb fibroossest ja sünoviaalsest kihist. Sünoviaalkiht valmistab hõõrdumist vähendavat vedelikku sünooviat (liigesevõiet). Liigestuvaid luid aitavad suunata , takistada liikumist ja fikseerida sidemed. Nt. kaaskülgsidemed võimaldavad liikumist vaid sagitaaltasandis. 16. Liigeste jaotus Liigesed jaotatakse näiteks luude arvu, liikumistelgede arvu ja liigesepinna kuju alusel. Luude arvu põhjal jaotatakse liigesed liht- (2 liigestuvat luud) ja liitliigesteks (3+ liigestuvat luud). Liikumistelgede arvu alusel jaotatakse liigesed ühe-, kahe- ja mitmeteljelisteks liigesteks. Liigesepindade kuju järgi jaotatakse liigeseid nt. muna-, kera-, plokk-, lame-, sadul-, ratasliigesteks. 17. Skeleti jaotus Vastavalt keha alaosadele jaguneb skelett kere, pea ja jäsemete luudeks. Kere luude olulisemaks koostisossaks on selgroog, millele rinnaosas kinnituvad roided ja viimastele liitub ventraalselt rinnak. Pea luud jagunevad ajukoljuks ja näokoljuks.