Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt
on raske parandada).
Kolmanda ja neljanda etapi peamine erinevus seisneb selles, et VI-VII klass on veel
kirjeldatud muutuste kujunemise periood, ühtlasi ilmnevad märgatavad erinevused õpilaste
kaupa. VIII-IX klassis on kvalitatiivsed muutused (vastavalt võimetele) toimunud, mis
ühtlasi mõjutab laste isiksust (muutuvad huvid ja hoiakud).
Kõne funktsioonide areng koos üldise intellektuaalse arenguga mõjutab positiivselt
kogu kõnetegevust. Omandatakse peamised liitlausemallid, areneb edasi
tekstiloomeoskus (õpitakse erinevaid jutustamise liike, nagu kokkuvõtlik, jutustamine
tegelase seisukohalt, iseloomustuste koostamine), mingil määral mõistavad lapsed
metafoore, võrdluskonstruktsioone, omandatakse mõned sõnatuletusmallid.
VI-VII klassis jõuab enamus õpilasi ladusa lugemise etapile. Süntaktiline lugemine ei
ole tavaliselt küll ilmekas ja keeruliste sõnade puhul rakendatakse mõnikord