Algselt valitsesid seda linnriiki etruski päritolu kuningad. VII sajandil eKr kujunes välja kreeklaste ja etruskide mõjul ladina tähestik ning kiri. VI sajandi lõpul eKr kehtestati Rooma Vabariik. Võim kuulus nüüd suursugustele riigiametnikele magistraatidele ja nõukogule, mida nimetati senatiks. Lihtkodanike huvide üle arutati rahvakoosolekutel. Võimsa sõjaväega suudeti järk-järgult vallutada lisaks Itaaliale kõik Vahemere maad. Itaallastesse suhtuti kui liitlastesse, kuid teiste rahvuste alad muudeti provintsideks. Mitmete vallutussõdade tõttu muutus Rooma ja Itaalia ühiskond orjanduslikuks. I sajandil eKr asendus vabariik hoopiski keisririigiga, kus nüüd kuulus võim ühele isikule, kelleks oli keiser kui riigijuht. Esimeseks keisriks Rooma riigis oli Augustus, kes pani aluse pikale rahuajale (Enne teda oli Roomas valitsejaks veel Romulus ja Caesar). Rooma linn muutus Vahemere maade suurimaks linnaks sel ajal
"selleks, kes valgustab maad", see on versioon ühest Atoni kiituslaulust, milles teda ülistatakse kui kõigile olenditele elu ja viljakuse andjat, nn. Suur hümn. See algab nii: "Kaunis on sinu hiilgav ilmumine taevahorisondile, oo Aton, kes sa elad ning oled elu algus!" Ehnaton keeldus ka kuningavõimu traditsioonilisest rollist, mis samuti mõjutas Egiptuse riigi seisundit. Ehnatoni ei huvitanud välispoliitika, suhtus ükskõikselt abi soovivatesse liitlastesse, kes kasvõi anusid sõjalist toetust. Peale seda toimus kuningale tagasilöök ja tema nimesid hakati kõrvaldama monumentidelt ja kuningate nimistutest ning hilisemates ametlikes dokumentides nimetatakse teda ainult "suureks kurjategijaks". 6 Ramses I (u 1295 u 1294 eKr) 19. dünastia rajaja ning esimene üheteistkõmnest valitsejast, kes kandsid tema nime, Ramses I sündis Niiluse deltas asuvast Qantirist pärineva sõjamehe perekonnas. Tema
annaabi.ee 
