Vana-Rooma kokkuvõte
orjad, aga teatud osa etendasid ka vabad väikekäsitöölised. Töökojad töötasid peamiselt
sisseveetaval tooraine baasil.
Varase Rooma keisririigi ajalugu iseloomustab linnade arenemine. Nende arv tõusis
mitme tuhandeni. Keisririigi lääneosas jagunesid linnad mitmesse kategooriasse. Kõrgemasse
järku kuulusid kolooniad, neist alamal seisid munitsiipiumid, millele järgnesid veel mitut liiki
linnad. Mõningaid linnu loeti ka keisririigi ajastul edasi liitlaslinnadeks, teisi nimetati vabadeks.
Ühele või teisele linnale omistatud järgust sõltus see, milliseid õigusi tema elanikud omasid,
millised olid nende linnade juriidilised alused ja kas neile võimaldati maksusoodustusi.
Impeeriumi idaosas säilitasid linnad hellenismi ajal ja ka varem kehtinud korra.
III sajandiga algab hilise Rooma keisririigi ajajärk. Elanikkonna maksustamises võeti
kasutusele uus süsteem. Varast keisririiki iseloomustas maksude mitmekesisus , kus olulist osa