45. Suur kolmik - Aga peaotsustajateks olid siiski Prantsusmaa peaminister ( Clemenceau ), USA riigipea ( Wilson ) ja Suurbritannia peaminister ( Lloyd George) Nende otsustega pidid kõik teised riigid nõustuma. 46. Saksamaa saatus ( kaart) – territoriaalsed muutused (kaotas Elsass-Lotringu Prantsusmaale, Sudeedisaksamaa Tsehhoslovakkiale, Memmel Leedule. Ei othtinud omada sõjalaevu,takne, allveealevu. Armee suurus max 10 000 palgasõdurit. Reisi tsoon 15 aastaks liitlasetele. Sõjasüüdlane + lahjutasude maksmise kohustus 47. Versailles` rahulepingu head ja halvad küljed – Pos: püüe korrastata maailma, prganisatsiooni loomine, mis lahendaks probleeme, rtahvusvaleline koostöö, vältida sõda. Neg: territoriaalsed äralõiked oli asustatud sakslastega, kahjutasud ei olnud määratud, osaliselt säilis Saksamaal militaartööstus. 48. Rahvasteliit – rahu hoidmise liit, ei tohi käskida ega karitada ühtegi riiki,
Nad ratsutasid läbi kohtade, kus roomlased oma kindlustusi polnud veel lõpetanud. Nende kindlustused ei olnud mõeldud ainult selleks, et seesolijaid kinni hoida. Roomlased panid piinavaid esemeid (maasse torgatud odad jms.) väljaspoole müüri, mis saaks haavata armed, mis selle vastu end pressib. (Gardner 1983) Sellistes olukordades (ülekaaluka vastase poolt ümber piiratud) on kõige raskem ja samas ka kõige tähtsam saata sõna liitlasetele, kes saaksid teele saata vabastussalga. Peaaegu sama raske on vastu pidada, kuni liitlased lõpuks saabuvad. Kui liitlased lõpuks saabuvad, siis tuleb kuidagiviisi oma tegevust koordineerida, et piiratavad ja vabastajad saaks korraga vastast rünnata. Caesar teadis seda väga hästi ja see oli ka põhjus, miks ta lasi püstitada kaks rida kindlustusi. Selleks kulus tal ilmselt võrdlemisi vähe aega, mis pole ka imestamistväärt, kuna tal
annaabi.ee 
