4. INDEKSID Indeks – kahe arvu suhe, leitud spetsiaalse metoodika järgi, iseloomustab mingi majandusalase suuruse muutumist ajas Alusindeks - Alusindeks on indeks mingi kindla väärtuse, baasväärtuse suhtes teatud ajamomendil (või perioodil). Kui ialus=1, siis yt=yo ja baasperioodiga võrreldes jäi samaks Ahelindeks - tunnuse väärtus mingil ajahetkel t jagatud väärtusega eelmisel ajahetkel t-1 Kui iahel=1, siis yt=yt-1 ja jäi eelnevaga võrreldes samaks Liitkogum – algkogum koosneb ühelaadsetest elementidest ja erinevaid algkogumeid ühendades saadakse liitkogum. Individuaalindeks - dünaamika suhtarv, millega väljendatakse kas kvalitatiivselt ühtlase kogumi või kvalitatiivse üksiktunnuse ajalist muutmist Üldindeks - Väljendavad ebaühtlase koostisega liitkogumi ajalist muutumist nt tarbijahinnaindeks, tootjahinnaindeks, börsi indeksid. Ühismõõdustamine - indekseeritava suuruse läbikorrutamine ühismõõdustajaga. Ühismõõdustatud
Algkogumiks nimetatakse kogumit, mis koosneb ühelaadsetest elementidest (uurijat huvitavast küljest vaadatuna). Algkogum on indeksite abil uuritava objekti elementaarne koostisosa, mille põhitunnuseks on liigendatud struktuuri puudumine (hansapanga töölised). Lihtkogum tekib, kui naturaalselt ühesuguste, aga juba vähemalt ühe olulise kvalitatiivse tunnuse poolest erinevate kogumite ühendamisel.(nt erinevad jahu sordid, aga kõik on jahud) Liitkogum saadakse kui liidetakse naturaalse iseloomu poolest erinevad ja ka kvalitatiivselt erinevad kogumid. Liitkogumis ei saa eraldi liita ei kvalitatiivset ega kvantitatiivset nähtuste väärtusi (pood mis müüb saapaid, toiutu, jm, kokkuliites tuleks agregaatsummaehk maksumus.) 40. Tegurite absoluutsete mõjuulatuste leidmine. Ahelasendusmeetod Praktiliselt seisneb absoluutsete mõjuulatuste leidmine selles, et tegurite muutumise kohta
annaabi.ee 
