g/cm3 ja sulamistemperatuur 1495 Celsiuse kraadi. Koobalti aatommass on 58,9332. Koobalt keeb temperatuuril 2927 °C. Värvuseks on hõbevalge. Agregaatolek toatemperatuuril on tahke. Kõvadus Mohsi järgi on 5. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 59 (Wikipedia: Koobalt). 1.3. KASUTUSALAD Koobalt on üks võtmemetalle transpordisektoris rohelisematele energiaallikatele üleminekul, sest see kuulub elektrisõidukite energiakandjate koostisse. Näiteks liitiumioonakudes on koobalti katood üks põhiline koostiselement. Ühtekokku leiab ligi 50% kogu maailma koobaltitoodangust oma tee akudesse – nii erinevate elektrisõidukite kui ka kõikvõimalike kaasaskantavate elektriseadmete akudesse, samuti taastuvenergiat salvestavatesse akupankadesse ja jaamadesse. Teised olulised kasutusvaldkonnad on kõrge kulumiskindlusega sulamite, elektroonikaseadmete ning katalüsaatorite tootmine ning meditsiin (Sibold, 2018)
4. Kasutamine Kõige rohkem kasutatakse koobaltit sulamite tootmisel. Temperatuuristabiilsus muudab sulamid sobilikuks gaasiturbiinides ja reaktiivlennukite mootorites kasutamiseks. Koobaltiga sulamid on ka korrosiooni- ja kulumiskindlad, seega leiavad nad kasutust meditsiinis ortopeediliste implantaatide valmistamisel. Sulameid saab ka kasutada hambaproteeside valmistamisel nikkli asemel, kui on probleeme allergiaga[2]. Laialdaselt kasutatakse ka koobalti ühendit LiCoO 2 liitiumioonakudes. Enamjaolt on kasutatud selliseid akusid mobiilseadmetes, kuid tänapäeval leiavad populaarsust aina rohkem elektriautod, mille akud kasutavad ka koobaltiühendit. Autotööstus on suurendanud tohutult vajadust koobalti järgi ning on hakatut otsima uusi koobalti allikaid stabiilsemates ja eetilistemas regioonides kui Kongo DV[2]. Mitmeid koobalti ühendeid kasutatase ka keemilistes reaktsioonides oksüdatsiooni katalüsaatoritena
annaabi.ee 
