Vesinikupomm
Looduslik
uraan sisaldab vähem kui 1% U-235-st ning selleks, et saada
kasutuskõlbulikku pommi, peab seda rikastama kuni 90% U-235-ni ja
vaid 10% U-238-ni. Pommides võib U-235 asemel kasutada ka
plutoonium-239-t. 5 kg U-235 (või pisut vähem plutooniumi) on kõik,
mida vaja aatompommi jaoks.
Vesinikupommi südameks on vesiniku ühinemisprotsess. Mitu
aatomipommi pannakse lõhkema selliselt, et tekitada eriti kõrge
temperatuur (100 miljonit kraadi Celsiust), mis on vajalik
liitiumdeutriidi (LiD) muutmiseks heeliumiks. Kui liitiumi tuumad
põrkuvad vastu deuteeriumi tuumi, tekitatakse kaks heeliumi tuuma (ja
kui see juhtum piisavalt paljude deuteeriumi tuumade jaoks
üheaegselt), siis on tulemuseks hiiglasuur energiahulk, vesinikupommi
energia.
Kui detonaator plahvatab, siis kõigi nelja aatomipommi 8
poolkeratäit lõhustuvat ainet lendab teineteise vastu ning tekitab 4
kriitilist massi ja 4 plahvatust. See tõstab liitiumdeutriidi temperatuuri