Foneetika konspekt
Mida kiirem võnkumine, seda kõrgem hääl ja
vastupidi. Hääli, mille ajal õhuosakesed liiguvad edasi-tagasi reeglipäraselt, nimetatakse tooniks ja
neid tekitanud võnkumisi sinusoidaalseteks võnkumisteks. Kõnes esinev hääl nii lihtne ja
reeglipärane ei ole.
Liitvõnkumine tähendab seda, et õhuosakesed liiguvad külll samaaegselt edasi-tagasi, kuid teevad
seda erineva kiirusega, nt 100 ja 1000 korda sekundis (sagedus 100Hz ja 1000 Hz). Sellist häält
nimetatakse liitheliks. Fourier' analüüsiga selgitatakse välja, millistest samaaegsetest toonidest
liitheli koosneb. Mingil kujul kasutab Fourier' analüüs ka aju erinevaid liithelisid vastu võttes.
Liitheli tajutakse erinevate häälikutena ning paljude häälikute vahelised akustilised erinevused
põhinevad sellel, et neid väljendavad liithelid koosnevad erinevatest toonidest. Foneetilises
analüüsis kasutatakse hääle tugevuse mõõtmise füüsikalise omadusena lisaks amplituudile ka
annaabi.ee 
