vors-tid, krõmp-sub, kat-ki, varg-si 4) Ühetäheline silp sõna ees jääb rea lõppu. meie-ga, leia-me, jõua-te, laua-le 5) Ühte tähte ei jäeta rea lõppu ega viida järgmisele reale. õde, ema, meie, nõu, kaua, tuua 6) Täishäälikuühendit ei poolitata. kau-gel, mei-le, tõu-seb, tuu-led 7) Sõnaalguse kahetähelist silpi pole tavaks jätta rea lõppu. ÄRA NII POOLITA! aa-bits, ee-sel, uu-dis, oo-tan, ii-ris 8)Liitsõnu poolitatakse sõnade liitekohalt. puu-labidas, tee-rist, tule-tõrje MINA MA SINA SA TEMA TA MEIE ME TEIE TE NEMAD NAD Sõnades ma, sa, ta, me, te, nad kirjutatakse täishäälik ühe tähega. Sõnades mul, sul, tal, kirjutatakse l ühe tähega. Lause algab suure algustähega. See on minu kodulinn. Lapsed õpivad koolis. Kõik nimed ja kohanimed kirjutatakse suure algustähega. Minu kodulinn on Valga. Mina, Tiina ja Mati läheme Tartusse teatrisse. Kõik ametinimetused, sugulaste-,
Näide: Poe`s [põus] nägi ta enda eelkäijat. Sõnade poolitamine: · Kui olen otsustanud sõna poolitada, siis pean meeles, et eestikeelsetes sõnades algab silp alati ainult ühe konsonandiga (näiteks: prob-leeme). NB! Laul-dak-se · Kui sõna keskel on mitu konsonanti kõrvuti, viiakse järgmisele reale ainult viimane konsonant (näiteks: vors-ti, prants-lane). · Liitsõna on kõige õigem poolitada liitekohalt (näiteks vana-ema, vorsti-nahk). · Võõrsõnu ma ei poolita, kui vähegi võimalik. Mõningaid stiilivigu: · kui soovin sulgudes lausele midagi lisada, siis enne sulge ei ole punkti, sulgude sees algab lause väikese tähega ja lauselõpupunkt on väljaspool lõpetavat sulgu. Näide: Elame suures vaesuses (kui seda üldse eluks nimetada saab). · Mitte liialdada sõnaga "probleem" (kirjandites sageli kasutatav viga)
annaabi.ee 
